Mõned küsimused, mis mulle seoses 19-26.05 toimuva Camino juhtimiskoolitusega on esitatud:
Millist füüsilist ettevalmistust on vaja, et see 200km ära kõndida?
Enam-vähem terve inimene kõnnib selle maa igal juhul ära. Ma tean, et see tundub kaugelt vaadates mõne jaoks õudne, aga kohal olles kaovad need kilomeetrid lennates. Maagia:) Tegelikult on kõndimine inimesele sisse kodeeritud. Meie esivanemad kõndisid läbi elu, meie siin sõidame ja siis imestame, et miks selg valutab ja stress vahel ründab. Kõndima peaks oluliselt rohkem! Mingit erilist ettevalmistust ei ole vaja. Kindel, et esimestel päevadel kogete kerget lihasevalu aga see läheb üle.
Millist varustust see rännak eeldab?
Seljakoti saab ehk laenata. Ainus asi on õiged jalanõud, neid laenata ei saa. Sobivad igasugused sissekäidud, kõndimiseks või jooksmiseks mõeldud jalanõud. Kõige paremad on muidugi matkasaapad.
Mis siis saab, kui ma enam ei jõua kõndida või tekib mingi vigastus?
Sajast inimesest, kes sellele teel minuga rännanud, on siiani katkestanud üks ja kaks inimest on mingi lõigu vahele jätnud. Kui ei jaksa, siis organiseerin transpordi kas järgmisesse sihtpunkti või Santiagosse.
Miks minna Hispaaniasse, miks mitte Eestis analoogset asja teha?
Kõndida saab Eestis küll ja veel. Siiski: leida nädalaks enam-vähem käidavat ja looduses kulgevat rada, mis samas pakuks katuse all ööbimist, ei olegi nii lihtne. Eestis saab teha väga vingeid paaripäevaseid matku. Olulisem: selle koolituse mõte on lõigata ära harjumuspärane keskkond ja igasugused võimalused vahepeal natuke tööd teha või mõnele nõupidamisele minna. Väga oluline on ruum ja aeg. Eks mingi mõju on ka Camino de Santiagol. Aga Eestis kõndida soovitan samavõrd.
Mis on kõige olulisem, mida sellelt koolituselt saadakse?
Osalejad ütlevad: saad täpselt seda, mida hetkel kõige rohkem vaja. Ei ole võimalik üldistada, väga individuaalne. Mina isiklikult saan alati tohutult energiat.
No comments:
Post a Comment